Читать книгу Vene sõjavang prantslaste seas онлайн
2 страница из 16
Eessõna
Mul on põhjust aimata, et enamikul sakslastest, kes sõduriseisusse ei kuulu, pole selget aimu, kuidas käib ohvitseri vangistamine, ettenähtud kohta toimetamine ja tema sealviibimine. Mu poeg on üles kirjutanud truu ja ilustamata jutustuse enda ja oma õnnetuskaaslaste seiklustest, ja ma oletan, et paljud lugejad tahaksid sellest teada saada. Võib-olla on ta vahepeal liialt üksikasjalik, võib-olla on mõni tema otsus ka ühekülgne või ebaküps, aga kuna selles kõiges kõnelevad tema süda ja mõistus, siis ei tahtnud ma midagi muuta.
Teine põhjus, mis sunnib mind neid lehti trükki andma, on noore mehe soov kõiki oma heategijaid südamest ja avalikult tänada. Selle tänuga liitub liigutatult ka tema isa.
Königsberg, 9. mai 1815
August von Kotzebue
Esimene peatükk
Minu vangistamine
Asusin härra krahv Wittgensteini1 korpusega Polotski all. See oli vkj 10. augustil 1812, kui kindral Vlastovi2 juhitud avangard võttis positsioonid sisse Polotskist pooleteist miili kaugusel Belo linnakese juures. Olin ainuke avangardi juures viibiv kindralstaabi ohvitser, kuna mu vend3 oli parasjagu haige. Kolmveerand miili kaugusel meie vasakust tiivast asus mets, mida oli vaja rekognostseerida, kuna see ulatus Polotski ümbruskonnast kaugemale, kus asus vaenlane. Kahjuks sain ma liiga hilja teada, et see mets varjas ka üht väga head ühendusteed.