Читать книгу Tagaaetav онлайн

16 страница из 18

„Noh, seda kuju tahtis tema naine. Ja naine on väga endast väljas, sest Veenusel murdus pea otsast. Igatahes ta helistas võmmidele ja kandis kõigest ette. Ta ei olnud ainus. Võmmid sõitsid sinna ja otsisid ümbruse läbi. Nad arvasid, et laohoones võib olla hulguseid, ja vaatasid sinna sisse. Siis nad laiba leidsidki.”

„Noh, iial ei või teada, mis sinuga juhtub, on ju nii?” kostis Toomas, kes oli viimaks ometi uskuma jäänud. „Kuule, sa räägi tollele oma semule, et ta peaks kodukindlustuse käsile võtma! Kas tema aed on täiskindlustusega?”

Miff jõudis otsusele, et tal on aeg märkamatult minekut teha. Väljas kõnniteel tundis ta ennast kohutavalt haavatavana. Politseinikud otsisid mõrvarit. Miff oli olnud tunnistajaks sellele, kuidas mõrvar laibast vabanes. Mõrvar otsis Miffi. Selles oli oma julm ja vääramatu loogika. Sa võid segada kaarte kuidas tahad, aga jaotus tuleb ikka ühesugune. Mõrvar oli maas rabelevat Miffi näinud. Ja Miff oli näinud teda. Too raevust moondunud valge nägu oli talle mällu vermitud. Mifi habetunud pale ja pikad patsi punutud juuksed on talletatud ründaja mäluplokkidesse. Tapjale ei olnud jäänud muud võimalust kui Miff üles leida ja vagaseks teha.