Читать книгу Tagaaetav онлайн

11 страница из 18

Aga kus selle uhke auto juht siis on? Miff tõmbus kõige pimedamasse nurka ning jäi ootama, kuulama ja mis tahes liikumise suhtes silmi lahti hoidma. Ja liikumine tuligi – varjud tema ees võbelesid vaevumärgatavalt ja kostis väga tasane ohe, milles ta tundis ära inimese hingetõmbe. See BMW-mees oli hoones sees ja Miff – kes oli ilmselt peast põrunud, et uudishimule järele andis – oli siin koos temaga. Vaistud said viimaks jaole ja ta mõistis, et see on halb koht.

Kas ta jõudis niisugusele otsusele liiga hilja? Kas see mees teab, et Miff on talle seltsiks tulnud? Võis kihla vedada, et teab. Ta võis näha ukse vahelt sisse pugeva uustulnuka siluetti. Võis kuulda sammu, kriuksatust või midagi muud nii põgusat, et seda peaaegu polnudki, ent BMW-mees sai sellegipoolest Mifi kohalolekust teada just niisamuti, nagu Miff teadis, et see mees on siin.

Mida ma nüüd teen, küsis Miff endalt. Lähen lihtsalt tuldud teed tagasi ja kaon siit sootuks? Varjud võbelesid taas nagu siidkardin tuule käes. BMW-mees liikus. Mifi silmad harjusid pimedusega. Alguses oli see moodustis tüse ja kühmus, kuid ta muutis Mifi pilgu all kuju. Ta kasvas pikemaks ja tõmbus kitsamaks ning tema vaikne kähisev hingamine valjenes. Mees oli küürutanud ja ajas ennast nüüd sirgu, olles ligikaudu sama kasvu kui vähem kui kuue jala pikkune Miff. Mees oli tegelnud millegi pingutust vajavaga ja ehkki ta püüdis hingamist kõigest väest vaos hoida, ei suutnud ta enam summutada lisaõhku sisse ahmivate kopsude katkendlikke hingeldusi. Mehe jõupingutuste sihtmärk lebas ühe liikumatu moodustisena tema jalgade ees. Kas mees oli jätnud siia midagi soovimatut, et sellest vabaneda? Nagu metsa alla poetatakse salamisi prügi? Üks asi oli Mifi meelest igatahes kinnitust leidnud – BMW-mees viibis siin tõesti ilma loata. Muidu oleks ta praeguseks juba Mifile harja karanud ja karmilt käskinud tal minema kaduda.