Читать книгу Avameelselt köögist ehk seiklused kulinaarses allmaailmas онлайн

2 страница из 32

Nii et isegi kui ma oleksin seda tahtnud, poleks mul olnud aega kunstipäraste valede ja kõrvalepõigete jaoks. Ma ei kavatsenud kirjutada midagi paljastavat, „rebida restoraniärilt kaane pealt” ja ausalt öeldes ei huvitanud taaskasutatud leib või kogu see „esmaspäevase kala” värk mind raasugi. Ma ei olnud – ega ole – restoraniäri muutmise eestkõneleja. Mulle meeldib see äri just niisugusena, nagu see on. Ma kavatsesin kirjutada raamatu, mis tunduks mu kokkadest kolleegidele ja teistele restorani töötajatele lõbus ning tõepärane. Ma tahtsin, et see kõlaks nii, nagu ma räägiksin, ütleme… laupäeva õhtul kell kümme, pärast töörohket tipptundi, kui me koos veel mõne kokaga vedeleme veel köögis, võtame mõne õlle ja ajame loba. Te märkate, et raamatu stiil on hootine; et testosterooni on lehekülgedel pigem liiga palju kui liiga vähe ja et vahel teen ma radikaalseid üldistusi. See kõik oli tahtlikult nii. Need asjad on kokkadele omased. Ma ei eeldanud, et keegi peale mõne läbipõlenud liinikoka, uudishimuliku peakoka ja vintsutatud üksiklase seda kunagi loeb.