Читать книгу Avameelselt köögist ehk seiklused kulinaarses allmaailmas онлайн

4 страница из 32

See uus staarkokkade kultuur on tähelepanuväärselt ja kahtlemata tüütu nähtus. Ärile tervikuna – ja mulle isiklikult – on see küll olnud kasulik, kuid paljud meist kirtsutavad paratamatult nina. Kõigi ametite hulgast on raske leida sellist, mille esindajad sobiksid avalikkuse ette paiskamiseks veel vähem kui peakokad. Me oleme harjunud tegema oma tööd omaette, kinniste uste taga. Me oleme harjunud keelekasutusega, mis tundub paljudele… noh, pehmelt öeldes… ebatsensuursena. Tõenäoliselt me sattusime sellesse ametisse eelkõige seetõttu, et normaalsete inimestega normaalses töökeskkonnas suhtlemine oli meie jaoks võimatu või ebameeldiv. Paljud meist ei tea, kuidas avalikkuse ees käituda – ega tahagi teada. Paistab, et meie paljude telekokkade fännid ja kõik need, kes peavad end gurmaanideks, on jäänud uskuma, nagu oleksid peakokad vaimustavad, kaisuloomadena armsad olevused, kes kannavad ainsagi plekita valgeid rõivaid ning on õnnelikud, kui saavad maitsmiseks pakkuda oma parasjagu valmis keeratud kraami. Tegelikkus, nagu profid hästi teavad, on midagi muud. Kogu toiduhulluses, peakokkade ja tipprestoranide ümber keerlevas jamas on läinud kaduma see, et kokka-mine on raske – et päevast päeva täpselt samasuguste taldrikutäite uuesti ja uuesti ja uuesti välja andmine nõuab teistsuguseid oskusi, mis pole nii telegeenilised kui teravmeelsete lausete pritsimine ja moosimine.