Читать книгу Avameelselt köögist ehk seiklused kulinaarses allmaailmas онлайн

5 страница из 32

„Kuidas teie kolleegid reageerisid?” oli kõige sagedasem küsimus raamatu ilmumisele järgnenud meedia tähelepanupuhangus. „Benedict Arnold! Alger Hiss!” kiljusid mõned arvustajad. Restoraniäri nõndanimetatud sisering ja gurmaanid olla nördinud. Tegelikult? Ma pole elu sees saanud nii palju tasuta süüa ja juua. Peakokad, kelle sokkide pesemiseks ma veel mõne kuu eest poleks ennast vääriliseks pidanud, tervitasid mind soojalt ning käisid peale, et ma nende kööki tuleksin ja sealsete töötajatega vennastuksin. Raamatu esitlustuuril läbi Ühendriikide ja Ühendatud Kuningriigi – Chicago, San Francisco, Los Angeles, Miami, Philadelphia, Washington ja Boston; London, Glasgow, maalähedane Bristol, Manchester ja nii edasi – tulid kokad ja peakokad autogrammide jagamisele, et tervitada, oma lugusid rääkida ja mind jooma meelitada. Pärast liiga paljusid lennukis saadud või hotelli minibaarist võetud eineid (see on raamatuesitlustega kaasnev dieet) lipsasin kummalises linnas mõnda restorani, tellisin õlle ja eelroa, ning siis hakkasid juhtuma veidrad ja imelised asjad: maja kulul ilmusid üksteise järel suupisted, sobivad veiniklaasid, väikesed juustuvalikud, magustoidud. Ma vaatan köögi poole ja mingi ninatark kokk – keda ma muidugi ei tunne – tõstab köögi ukse tagant pöidla püsti. Odavates söögikohtades ja kõrgkokanduse templites, kodumaal ja välismaal nägin ma kokkade nägudel sama ilmet: ettevaatlikku, küünilist, „eelda halvimat ja sa ei pea kunagi pettuma” ilmet, mis on paljudele meist nii tuttav. Siiski olid kõik nad sõbralikud.