Читать книгу Avameelselt köögist ehk seiklused kulinaarses allmaailmas онлайн

10 страница из 32

See on kokkade jaoks.

20. november 2000 New York City

Ma ei hakka avameelitsema, paljastama kõike, mida ma olen näinud, õppinud või teinud oma kireva karjääri jooksul nõudepesijana, õpipoisina, praekokana, grillikokana, kastmekokana ja peakokana mitte seepärast, nagu oleksin restoraniäri peale vihane või võtaksin eesmärgiks lõunastajaid hirmutada. Ma tahaksin olla kokk ka pärast selle raamatu ilmumist, sest see on ainus mulle tuttav elu. Kui mul on kell neli hommikul vaja teenet – olgu siis kiiret laenu, õlga, mille najal nutta, unerohutabletti, kautsjonit võmmide käest pääsemiseks või lihtsalt et keegi mu kahtlasest linnajaost vihma käest autoga ära tooks, siis ei hakka ma ju helistama mõnele kirjanikule. Ma helistan oma kastmekokale või eelmisele kastmekokale, kellelegi, kellega ma töötan koos või olen viimase kahekümne aasta jooksul koos töötanud.

Ei, ma tahan rääkida restoranide hämaratest telgitagustest – subkultuurist, mille sajanditevanune range hierarhia ning nii-öelda rummil, pilastamisel ja piitsutamisel tuginev eetos on seganud kokku vankumatud seadused ja närvesööva kaose –, sest ma tunnen end seal mugavalt nagu soojas vannis. Ma oskan seal liikuda. Ma valdan keelt. Ma tunnen inimesi, kes moodustavad New Yorgi kokkade väikese ja läbipõimunud kogukonna, ning ma tean, kuidas oma köögis käituda (erinevalt reaalsest maailmast, kus ma tunnen end märksa ebakindlamalt). Tahaksin, et asjatundjatest kolleegid mu lugejate seas võiksid võtta seda lugu just nii, nagu see on: otsekohese pilguna elule, mida suurem osa meist elab päevad ja ööd ning mis välistab igasuguse „normaalse” seltskonnaelu. Kui su reede- ja laupäevaõhtud pole kunagi vabad, kui sa oled tööl kõigi pühade ajal, kui su kõige kiiremad tunnid on just need, mil ülejäänud maailm töölt lahkub, siis tekib sul kummaline maailmavaade, mille mu kokkadest kolleegid loodetavasti ära tunnevad. Restoranielu tundjatele ei pruugi mu tegevus meeldida. Aga nad võivad olla kindlad, et ma ei valeta.