Читать книгу Avameelselt köögist ehk seiklused kulinaarses allmaailmas онлайн

31 страница из 32

Tavaliselt oleks juba ainuüksi see tähendanud meeldejäävat hetke. Võimalus töötada küpsetusahjuga, võtta rool enda kätte – kas või viieks minutiks – tähendas unistuse täitumist. Aga uudishimu sai meist kõigist võitu. Me pidime vaatama, mis toimub.

Otse nõudepesija töökoha juurde jääva akna taga oli muust maailmast planguga varjatud jäätmete kogumise plats – prügikastid ja suured tünnid, millesse kogutud söödavad jäägid müüdi ühele seafarmile. Varsti olime kõik – Tommy, Lydia, uus nõudepesija ja mina – akna juures vaatamas, kuidas Bobby kogu oma tööväe silme all pruudile lärmakalt taha keeras. Pruut oli kummardunud 200-liit-rise vaadi kohale ja kleidi üle puusade tõstnud. Bobby oli põlle üle õla visanud ja pumpas nüüd ägedalt, pruut pööritas silmi ja sosistas: „Jahhh… jahhh…”

Nii et kuni peigmees ja perekond mõne meetri kaugusel Dreadnaughti söögisaalis õnnelikult lestafileed ja õlis küpsetatud kammkarpe mugisid, võttis punastav pruut õnnitlusi vastu võhivõõralt.

Hea lugeja, sel hetkel sai mulle esimest korda päris selgeks: ma tahan saada kokaks.