Читать книгу Komtuuri tapmine онлайн

59 страница из 84

Maja keskel oli lahtise kaminaga võrdlemisi avar elutuba. Elutoa edelapoolsel küljel oli suur katusealune terrass, põhja poole jäi nelinurkne ateljee. Seal oli kunstnik maalinud. Elutoast itta jäi väike köök sööginurgaga ja vannituba. Sealt edasi oli mugav magamistuba ja sellest veidi kitsam külaliste magamistuba. Külaliste magamistoas oli kirjutuslaud. Ilmselt meeldis omanikule lugeda, sest riiulid olid täis vanu raamatuid. Tundus, et kunstnik kasutas seda ruumi kabinetina. Vana maja kohta oli see üsna puhas ja korras ning igati mugav, kuid kummalisel kombel (või ehk siiski mitte nii kummalisel) ei rippunud seinal ainsatki maali. Kõik seinad olid täiesti tühjad.

Nagu Masahiko oli öelnud, oli kõik eluks vajalik olemas – mööbel, elektroonika, sööginõud ning tekid ja padjad. „Piisab, kui lihtsalt kohale tuled,” oli ta öelnud. Küttepuid kamina jaoks oli kuuri all samuti piisavalt. Televiisorit majas ei olnud (Masahiko isa vihkas seda), kuid elutoas oli korralik muusikakeskus koos hiiglaslike Tannoy Autographsi kõlaritega ja eraldi veel Marantzi vaakumlamp võimendiga. Seal oli ka soliidne vinüülplaatide kogu. Esimene pilk ütles, et enamik neist olid ooperimuusika plaadid.