Читать книгу Virvavesi онлайн

21 страница из 27

„Reede, see päev on lihtsalt reede.”

Nad istusid tükk aega hommikulauas. Adam lõi taldrikul moosist ja pannkoogitükkidest kunstiteoseid, Martin sirvis ajalehte ja kuulas poole kõrvaga uudiseid.

Ta tõstis Adami taldrikule veel ühe pannkoogi.

„Kas sa magasid öösel hästi, Adam?”

Adam mõtles veidi aega ja noogutas siis.

„Nii et sina ja Mulle ei käinudki aias lohejahil? Ma arvasin, et kuulsin sinu hobuse hirnumist.”

Adam itsitas ja raputas pead. Talle meeldisid lohenaljad. „Ei, ma ainult magasin.”

Suur seinakell tiksus väsimatult köögisohva kohal. Esikus kolksatas kassiluuk ja kööki sammus hallitriibuline segavereline kass, näugudes ühtaegu tagasihoidlikult ja nõudlikult. Adam hüppas toolilt alla, läks kassi söögikausi juurde ja tõstis kõrval seisvast plekkpurgist kaussi portsu kassitoitu.

„No nii, Filifjonka,” ütles ta ja silitas ettevaatlikult kassi selga, samal ajal kui loom pöörase isuga toidu kallale asus. „Kas püüdsid öösel mõne hiire? Või lohepoja?”

Väljas paistis kahvatu päike ja Martin jättis köögi pärast hommikusööki koristamata. Nad panid hoopis riidesse ja läksid aeda. Kui kell hakkas kaksteist saama, olid nad kaks tundi väljas olnud. Martin oli kuurist välja sorteerinud ülearused tööriistad, riisunud murult ja lillepeenardelt poolkõdunenud külmunud lehti ning tugevdanud kompostikasti seina, mis oli hakanud viltu vajuma.