Читать книгу Viirastused онлайн

12 страница из 29

Mu kõige kauaaegsem sõbranna Katherine, kellega ma olin tuttav keskkooli esimesest päevast saadik, küsis, mida ma alanud eluaastalt ootan. Vastasin, et mul on tunne, et olen valmis kellegagi kohtuma. Ta reageeris sellele ohjeldamatu rõõmuga – ma arvan, et ta tundis, nagu oleks minu otsus otsida suhet peaaegu nagu heakskiit tema otsusele abielluda ja saada emaks. Olin märganud, et kolmekümneseks saanud inimesed hakkasid niimoodi käituma: nad võtsid iga isiklikku otsust kui otsest kriitikat nende elu pihta. Kui sina valisid leiboriste ja nemad liberaaldemokraate, siis nende arvates valisid sa nimme leiboriste, et anda neile teada, et nende poliitilised vaated on valed. Kui nemad kolisid äärelinna ja sina ei kolinud, siis nende arvates oli su keeldumise ainsaks põhjuseks vajadus tõestada, et sinu elu on nende omast glamuursem. Pärast seda kui Katherine oli kahekümnendate eluaastate keskpaigas kohtunud oma tulevase abikaasa Markiga, oli ta üle jooksnud pikaajalise monogaamia poolele ja tahtis sellest ajast saadik, et kõik temaga ühineksid.