Читать книгу Viirastused онлайн

15 страница из 29

Aga kõige hullem fopaa – selline kelleltki-nende-vanuse-küsimise, avalikus-kohas-röhitsemise, noa-otsast-söömise mõõtu keeluala – on see, kui sa saad aru, et naine on rase, ja küsid temalt, kas ta on rase. Kui nad sulle lõpuks oma rasedusest räägivad, ei saa sa ka öelda, et sa juba teadsid – nad vihkavad seda. Neile meeldib suure paljastusega kaasas käiv pisuke dramaatilisus. Kui päris aus olla, sain ma sellest aru ja oleksin ise ilmselt samamoodi käitunud. Sa pead ju kuskilt oma kaifi kätte saama, kui sa endale üheksa kuud ühtki kokteili lubada ei saa. Ja sellepärast ma noogutasingi kaasa ega öelnud midagi, kui Katherine lahkus peolt välja mõeldud ettekäändega, et „peab järgmisel hommikul auto parandusse viima”.

Umbes kümne paiku kostis natuke vaikset pominat võimalusest liikuda edasi ööpäevaringselt avatud klubisse King’s Crossis ja seda peamiselt äsja saabunud veterinaariatudengi suust, kellega Lola juba vadistas ja kelle vaimukustele elavalt reageeris, aga kella veerand kaheteistkümneks ei olnud plaaniga kaasaminejaid leidunud. Eddie ja Meera pidid koju minema, et lapsehoidja vabaks lasta, ja vaadates, kuidas nende lõuapärad rütmiliselt edasi tagasi jõnkslesid, mõtlesin ma hirmuga palavikulisele unetule ööle, mis neid ees ootas. Lola ja loomaarst läksid „vinoteeki” otsima, mis tähistas tegelikult mõnd hämarat nurgakest, kus nad saaksid natuke teineteisele mingit purjakil udujuttu ajada, kuni üks neist esimese sammu teeb ja nad saavad pingi peal kabistama hakata. Mul polnud selle vastu midagi, kuna ma olin valmis magama minema. Kallistasin ülejäänud külalisi hüvastijätuks ja ütlesin, mitte päris kaine peaga, et ma armastan neid kõiki.