Читать книгу Viirastused онлайн

10 страница из 29

Dan ja Gethin jõid kaks limonaadi, jutustasid mulle hirmsatest katsumustest naabrite ülekasvanud puuga, mis nende aeda tungis, ning lahkusid enne kella kaheksat, et „jõuda tagasi Bromleysse”, nagu seisaks neil ees retk Mordorisse.

Ma sain hulga läbimõeldud kingitusi, mis andsid mõista, et minu olemus ning selle väljendumine mu maitses ja elustiiliküsimustes on kinkijale selgelt ja üheselt kohale jõudnud. Sain Philip Larkini „Nelipühade pulmade” varajase väljaande, purgi üht oma lemmikut suitsust teravat kastet, mida saab ainult Ameerikast, kilp-piilea, mis toimis ühtlasi soolaleivakingi ja minu uue raamatu talismanina. Ainsa ootamatu panuse andis mu endine ülemus kooliajast, kes kinkis mulle raamitud joonistuse nõusid pesevast 1950-ndate naisest kirjaga: Kui Jumal tahaks, et ma kodutöid teeksin, oleks ta kraanikaussi teemandid pannud! See polnud esimene kord, kui ma sedalaadi kingituse sain, ja ma otsustasin, et see pidi olema mu pikaajaline vallalisus koos kiindumusega viinamartiinisse, mis pani arvama, et mulle meeldib taoline kitšilik vanaaegne loosunglikkus, mis kujutas naisi joobnute, meeleheitel, lastetute, šokohoolikute ja laristajatena. Ma tänasin teda.