Читать книгу Viirastused онлайн

6 страница из 29

Mu juuksed olid jälle loomulikku pruuni tooni ja ulatusid õlgadeni. Värske lisandus oli tukk, varjamaks uusi otsaesiseid kortse, mis olid õrnad nagu akordioniks volditud siidpaber, aga minu jaoks piisavalt nähtavad, nii et ma eelistasin neile mitte mõelda. Õnneks hoidsin ma aega kokku meikimise pealt. Mu näole polnud meik kunagi sobinud. Olin tänulik, kuna mulle tundus, et sättimine võttis juba niigi liiga kaua aega, ning oli seega pidevaks feministliku süütunde allikaks, nagu ka täielik huvipuudus meisterdamise ja igasuguse spordi vastu. Mõnikord pahas tujus olles meeldis mulle arvutada, mitu minutit allesjäänud elust kuluks mul vuntsikarvakeste eemaldamiseks, kui ma elaksin kaheksakümne viie aastaseks, ning mõelda, kui palju keeli ma selle ajaga õppida võiksin.

Valisin oma sünnipäevapeoks kõrge kaelusega selga paljastava musta kleidi. Rinnahoidjat ma ei pannud, lihtsalt näitamaks, et ma ei vaja rinnahoidjat, mis on nii väikeste rindade omamise eest närune lohutus. Aga enam see mind ei häirinud – olin oma keha suhtes üldiselt ükskõikseks muutunud. Mu rõivasuuruseks oli ärritav 11, pikkuseks täitsa keskmine 5 jalga 4 tolli ja ma olin õnnelik, et suured tagumikud olid jälle moodi läinud, lausa niivõrd, et olin uhkusega täheldanud, et me hõivasime igal võimalikul pornosaidil juba rohkem kui kaks kategooriat.