Читать книгу Viirastused онлайн

4 страница из 29

Mul oli kaks naabrit: minu kohal elav vanaprouast lesk nimega Alma, kelle koridori peal jagatud soovitused, kuidas on kõige parem aknalaual tomateid kasvatada, ja kodutehtud kibbeh’i lahked annetused olid ühtviisi nauditavad, ning allkorruse mees, kellega ma polnud veel kohtunud, kuigi kolisin juba kuu aega tagasi sisse ning olin mitu korda püüdnud end talle tutvustada. Olin käinud tema uksele koputamas, aga keegi ei tulnud avama. Alma ütles, et ka tema pole mehega kunagi rääkinud, aga oli ükskord saanud maja elektrimõõtja teemal jutuotsale mehe naissoost korterikaaslasega. Mina ainult kuulsin teda – ta jõudis töölt koju kell kuus ega teinud kuni keskööni mitte piuksugi, siis hakkas ta õhtusööki valmistama, sõi ning vaatas telekat.

Korteri jaoks kraapisin ma raha kokku säästudest, oma esimese raamatu „Maitse” honorarist ja teise kokaraamatu „Tilluke köök” ettemaksust. „Maitse” oli retseptikogumik, mis oli inspireeritud minu perekonna kodusest söögitegemisest, mu sõpradest, mu seni ainsast püsisuhtest, reisidest ja lemmikkokkadest. Retseptide vahel hargnes ka mälestuste lõng. Läbivaks teemaks oli see, kuidas ma oma kulinaarseid maitseeelistusi avastades õppisin tundma ka oma elulisi maitseeelistusi – mis mulle meeldib ja mis mulle rahuldust pakub. Raamat jutustas sellest, kuidas ma olin hoidnud tasakaalus õhtust ja nädalavahetuse tööd restorani omanikuna ning igapäevatööd gümnaasiumi inglise keele õpetajana ning kuidas ma lõpuks kogusin piisavalt raha, et töölt ära tulla ja hakata täiskohaga kokaraamatuid kirjutama. See puudutas põgusalt ka suhet ning lõpuks lahkuminekut mu esimesest ja ainukesest peikast Joest, kes toetas mu otsust meist kirjutada. Raamat oli üllatuslikult menukas ning selle kiiluvees sain ma endale ajalehesabas kolumni, mitu surmavalt üksluist, aga pangaarvet paisutavat koostöölepingut toiduainete kaubamärkide tootjatega ning lepingu veel kahe kokaraamatu kirjutamiseks.