Читать книгу Viirastused онлайн

26 страница из 29

„Ei riimu.”

„Riimuvad küll. Seda nimetatakse assonantsiks.”

„Ma teadsin, et sa niimoodi suhtud. Ma teadsin, et sa hakkad tänitama, nagu sa alati teed. Ma ei saa absoluutselt aru, miks see sulle kuidagi ette peaks jääma, ma lihtsalt tahan, et mu nimi mulle meeldiks.”

„Ema!” hüüdsin ma anuvalt. „Ma ei ürita tänitada. Sa pead ju ometi aru saama, et see on päris kummaline asi, mida niimoodi ootamatult teatada.”

„See ei ole ootamatu, ma olen sulle alati rääkinud, et mulle meeldib nimi Mandy! Ma olen alati rääkinud, et see on minu meelest nii stiilne ja lõbus nimi.”

„Okei, on stiilne ja lõbus, sul on õigus, aga veel üks asi, mida arvesse võtta,” tasandasin häält, „on see, et isa jaoks ei pruugi olla parim aeg, et aru saada, miks naisel, kellega ta on 35 aastat abielus olnud, on täiesti teistsugune eesnimi.”

„Ära ole naeruväärne, see on väga lihtne muudatus,” ütles ta. „Seda ei pea üldse nii suure kella külge panema.”

„See ajaks ta lihtsalt segadusse.”

„Mul pole aega sellest praegu rääkida,” ütles ta. „Ma saan nüüd Gloriaga kokku, et Vinyāsa Flow joogasse minna.”