Читать книгу Viirastused онлайн

22 страница из 29

„Tere, isa,” ütlesin ma ja läksin tema juurde. Ta tõstis pilgu ajalehelt.

„Tere sullegi,” ütles ta.

„Ära tõuse püsti.” Kummardusin teda kallistama. „On sul mulle midagi põnevat rääkida?”

„„Veenmisest” on uus film tehtud,” ütles ta, sirutades arvustuse minu poole.

„Ahaa,” ütlesin mina. „Mõtleva inimese Austen.”

„Just täpselt.”

„Ma lähen aitan emal lõunasööki teha.”

„Olgu, kullake,” ütles ta, enne kui uuesti ajalehe avas ja end tagasi mulle nii tuttavasse puhkeasendisse sättis.

Kui ma tagasi kööki läksin, hakkis ema parasjagu brokoliõisikuid, kuhjates need viilutatud kiivide hunniku kõrvale. Kõlarist kostis kellegi naise vali ja aeglane hääl, mis rääkis mehe seksuaalihaga kohandumisest.

„Mis asi see on?” küsisin ma.

„See on Andrea Dworkini audioraamat „Suguühe”.”

„See … mis asja?” küsisin ma, keerates volüümi mõne pügala võrra madalamaks.

„Andrea Dworkin. Ta on kuulus feminist. Sa tead teda kindlasti: päris suur tüdruk, aga mitte eriti hea huumorimeelega. Väga tark naine, ta …”

„Ma tean, kes on Andrea Dworkin, ma mõtlesin, et miks sa tema audioraamatut kuulad.”