Читать книгу Komtuuri tapmine онлайн

41 страница из 84

„Ega sul midagi selle vastu ei ole, kui ma sind joonistan?” küsisin ma.

„Ah? Mis? Siin? Praegu?” ütles ta ringi vaadates. Olime just magustoidu tellinud.

„Selleks ajaks, kui magustoit tuleb, on pilt juba valmis,” ütlesin ma.

„Noh, olgu,” sõnas ta kahtlevalt.

Võtsin väikese visandiploki, mida ma alati endaga kaasas kannan, ja joonistasin kiirelt pehme pliiatsiga tema näo. Nagu lubasin, oli visand enne magustoidu toomist valmis. Kõige olulisemad minu jaoks olid kahtlemata ta silmad. Neid tahtsin ma kõige enam joonistada. Nende silmade taga oli sügav, igavikuline maailm.

Näitasin talle valminud visandit. Paistis, et see meeldis.

„Väga elav.”

„Sest sa oledki elav,” ütlesin ma.

Ta vaatas visandit vaimustunult pikka aega, justkui näeks seal visiooni endast, millest ta varem polnud teadlik.

„Kui meeldib, siis kingin selle sulle.”

„Kas tõesti?” küsis ta.

„Muidugi. See on kõigest krokii.”

„Aitäh.”

Pärast seda käisime veel mitu korda kohtamas, kuni lõpuks sai meist armunud paar. Kõik läks väga loomulikult. Ehkki mu tollane tüdruksõber sai šoki, kui kuulis, et sõbranna mu talt üle lõi. Tal oli ilmselt kindel plaan minuga abielluda. Seega oli ta muidugi endast väljas (kuigi minul ei olnud kavas temaga abielluda). Minu tulevasel oli samuti tol ajal mees, kellega ta käis. Ka nende lahkuminek polnud kerge. Ometi olime mitmesugustele takistustele vaatamata poole aasta pärast abielus. Tähistasime seda vaid sõprade ringis, misjärel asusime elama kortermajja Hiroos. See oli ta onu korter, mistõttu saime selle üürile võrdlemisi hea hinnaga. Tegin ühest toast endale ateljee ja jätkasin seal portreede maalimist. Minu jaoks ei olnud see nüüd enam ajutine tööots. Abielumehena oli mul vaja kindlat sissetulekut ning peale portreede maalimise mul muud võimalust elatise teenimiseks polnud. Naine käis metrooga Yotsuyas arhitektuuribüroos tööl. Kuidagi loomulikult kujunes välja, et mina hakkasin igapäevaseid majapidamistöid tegema. See ei võtnud mul tükki küljest. Esiteks pole mulle kunagi kodused tööd vastumeelsed olnud ja teiseks oli see mõnus vaheldus maalimisele. Igatahes oli meeldivam teha majapidamistöid kui käia iga päev kontoris paberitööd tegemas.