Читать книгу Komtuuri tapmine онлайн

40 страница из 84

Ka mu naise puhul olid just silmad need, mis mind köitsid. Sügaval ta silmis oli see miski. Kui ma ta silmi esimest korda nägin, käis mul jõnks südamest läbi. Mitte et ma oleksin arvanud, et teda endale võites saaksin ma kuidagi oma surnud õe mälestuse taaselustada. Kujutasin ette, et see võiks viia vaid meeleheiteni. Mida mina soovisin, või õigemini, mida ma vajasin, oli tema positiivse tahtejõu säde. Mul oli tarvis sellist eluks vajalikku kindlat soojusallikat. Ma olin sellega harjunud, kuid ilmselt minus endas see puudus.

Küsisin tema kontaktandmed ja kutsusin ta varsti kohtama. Ta oli muidugi üllatunud ja kõhkles. Olin ju ikkagi tema sõbranna kallim. Kuid mina niisama lihtsalt alla ei andnud. Ütlesin, et tahan lihtsalt kokku saada ja rääkida, muud ei midagi. Kinnitasin talle, et midagi enamat ma ei taotle. Nii me siis sõimegi vaikses restoranis õhtust ja rääkisime igasugustest asjadest. Algul oli me vestlus närviline ja kohmetu, kuid varsti muutus see üsna elavaks. Oli palju asju, mida tahtsin tema kohta teada saada, seega teemadest puudu ei tulnud. Sain teada, et tema ja mu õe sünnipäevadel oli vaid kolm päeva vahet.