Читать книгу Komtuuri tapmine онлайн

35 страница из 84

„Mõne aja? Kui kaua siis?”

Sellele ma vastata ei osanud. Lülitasin mobiili välja, otsisin sobiliku jõe, peatasin sillal auto ja viskasin selle väikese sidevahendi aknast välja. Vabadust, aga ma tahan, et mind rahule jäetaks. Las arvab, et sõitsin Kuu peale.

Akitas tegin panga juures peatuse, võtsin automaadist sularaha välja ja kontrollisin kontojääki. Kontol oli veel piisavalt raha. Krediitkaardimaksed lähevad sellelt automaatselt maha … Igatahes peaks sellega mõnda aega reisida saama küll. Igapäevaseid väljaminekuid ei tohiks palju olla – bensiin ja toit, ööbimine odavates hotellides – ja muud suurt ei midagi, mõtlesin ma.

Hakodate äärelinnast ostsin lihtsa telgi ja magamiskoti. Kuna varakevadine Hokkaidō oli veel jahe, siis ostsin ka sooja aluspesu. Otsustasin, et kui jõuan kuhugi, kus on avalik laagriplats, siis panen telgi püsti ja magan seal, et võimalikult palju säästa. Maad kattis veel kõva lumekiht ja ööd olid külmad, kuid kuna hotellitoad, kus seni olin ööbinud, olid alati kitsad ja umbsed, tundus telgis magades olevat rohkem õhku ja vabadust. Külje all oli kõva maapind ja pea kohal piiritu taevas, kus sädeles loendamatul hulgal tähti, muud ei midagi.