Читать книгу Komtuuri tapmine онлайн

42 страница из 84

Minu arvates olid me esimesed abieluaastad mõlema jaoks rahulikud ja pakkusid rahuldust. Tekkis meeldiv igapäevane rütm, milles me rahulikult kulgesime. Nädalavahetustel ja riiklikel pühadel tegin maalimises pausi ning me käisime kusagil väljas, vahel kunstinäitusel, vahel linnast väljas matkamas, või jalutasime niisama linna peal. Meie jaoks oli oluline võtta aega avameelseteks jutuajamisteks. Me rääkisime siiralt ja varjamatult, mis me elus toimub. Me vahetasime arvamusi ja jagasime oma tundeid.

Oli ainult üks asi, millest ma ei saanud talle rääkida. Ma ei saanud talle öelda, et peamine, miks ta mu ära võlus, olid tema silmad, mis meenutasid mulle väga mu kaheteistkümneaastaselt surnud õe silmi. Kui tal poleks olnud selliseid silmi, ei oleks ma ilmselt püüdnud teda nii innukalt endale võita. Mulle tundus, et seda oleks parem talle mitte rääkida, ja seda ma ka ei teinud, kuni lõpuni. See oli mu ainus saladus tema ees. Mis saladusi tal minu ees oli, ma muidugi ei tea, aga ilmselt mõni ikka oli.