Читать книгу Komtuuri tapmine онлайн

43 страница из 84

Minu naise nimi oli Yuzu, nagu see yuzu ehk juunosidrun, mida toidus kasutatakse. Kui ta voodis mu embuses oli, kutsusin teda vahel naljaviluks sudachi’ks, mis on yuzu’ga sarnanev tsitruseline. Sosistasin seda talle kõrva. Ta naeris alati, kuid oli samas mu peale ka pisut pahane.

„Mitte Sudachi, vaid Yuzu. Nad on küll sarnased, aga siiski erinevad.”

Mis hetkest meil viltu vedama hakkas? Sõites ühest teeäärsest söögikohast teise ja ühest odavast hotellist järgmisesse ning liikudes lihtsalt liikumise pärast, keerles mul kogu aeg peas see mõte. Kuid murdepunkti me suhetes ma määratleda ei suutnud. Olin ikka arvanud, et meil läheb hästi. Muidugi oli aeg-ajalt ka meil, nagu kõikidel abielupaaridel siin maailmas, tõsiseid erimeelsusi, ja me vaidlesime nende üle. Kõige suurem vaidlusküsimus tekkis sellest, kas meil peaks olema laps või mitte. Kuid meil oli lõpliku otsuse tegemiseks veel aega. Aga kui see probleem kõrvale jätta (sellega võis veel mõnda aega oodata), toimis meie abielu hästi, me sobisime teineteisega nii vaimselt kui ka füüsiliselt – olin selles üsna kindel.