Читать книгу Natsid ja vandenõuteooriad. Kolmas Riik ja paranoilised kujutelmad онлайн
5 страница из 16
Lääne kultuuri mõjukaim moraali mõõdupuu on Adolf Hitler. Teda kiita on sama koletu, nagu oli omal ajal halvustada Jeesust. Temast on saanud paika pandud etalon, mille abil me defineerime kurjust … Natsism on meie relativistlikus kultuuris peagu ainus absoluutne standard: punkt, kus argumendid lõpevad, sest selle üle, kas see on hea või halb, ei arutleta … Natsism on ületanud barjääri, mis lahutab ajaloolisi sündmusi ajatutest tõdedest.4
Sageli väidetakse, et vandenõuteooriate peamine tunnus on tugev kalduvus jagada maailm heaks ja kurjaks, ning kes võiks olla veel kurjem kui Hitler?
Ent niisugust mõttekäiku tuleb tingimata täpsustada. Tegelikult ei ole Ryrie kirjeldatud arusaamad päris universaalsed. On inimesi, kes imetlevad natsijuhti andunult hoolimata kõigest, mis tema kohta teada on, ja säärased inimesed kalduvad ka toetama vandenõuteooriaid, sealhulgas eitama holokausti (see eitus hõlmab usku, et kogu maailma teadlased ja ajakirjanikud on alates 1940. aastatest tõtt holokausti kohta – mida ei toimunud – üleilmse juudi eliidi vandenõu tagajärjel kinni mätsinud). Edaspidi näeme, et teist tüüpi konspiroloogid – alates neist, kelle uskumist mööda on külastanud ja külastavad meie maailma praegugi kosmosetulnukad, kuni nendeni, kelle arvates on inimajalugu juhtinud okultsed üleloomulikud jõud – loodavad puhuti äratada Hitleri abil uskmatutes huvi oma teooriate vastu või siis toestada oma väiteid, seostades need kurikuulsaima ajalootegelasega. Hea ja kurja terav vastandus, mis on mõningail hinnanguil konspiroloogiale iseloomulik, osutub tihti märksa keerulisemaks ja mitmeti mõistetavamaks, kui esmapilgul paistab.