Читать книгу Vene sõjavang prantslaste seas онлайн

11 страница из 16

Tee viis üle turuplatsi, mis oli muidu alati täis juute, nüüd aga prantslasi. Minu ilmumine äratas uudishimu; paljud, kes lõhnasid juba kolme sammu kauguselt viina järele, keksisid kohale, tahtsid mind sisse piirata ning mulle oma tuntud jutukust tõestada, kui adjutant sõnadega „siin elab kindral Wrede“ igasugusele vestlusele lõpu tegi.

Astusime majja ja leidsime esimeses toas eest ühe väga elegantselt riietatud, läbi ja lõhki parfümeeritud sekretäri, kes pakkus mulle viisakalt näputäie nuusktubakat. Palusin selle asemel klaasi vett. „Ah, Monsieur, vous n’avez qu’à commander, vous en aurez avec du vin.“5 Tõepoolest kosutas ta mind joogiga. Nüüd tahtis ta ka oma uudishimu rahuldada, kuid uks avanes ja ilmus kindral Wrede. Tema tervitus oli küll viisakas, aga väga tõsine ning tema pilk väga uuriv, nagu märkaks ta minu juures midagi kahtlast.

„Ma viin teid ise juhtiva kindrali St. Cyri6 juurde,“ olid tema esimesed sõnad, kui ta kübara ja mõõga järele haaras. Seekord tehti meile tänaval aupaklikult ruumi ning kõik bon mot’d7 summutati.