Читать книгу Virvavesi онлайн

11 страница из 27

„Aga selleks ajaks on need ju otsas,” ütles poiss võidukalt. Ta kortsutas kulmu ja vaatas oma õde, kes oli Alexandra rinnal uinunud, õhukesed huuled piimased.

„Nellie magab,” nentis Adam ja puudutas õe põske.

„Jaa, sul on õigus,” sosistas Alexandra. „Aga ära aja teda üles.” Ta tõusis püsti ja tõstis tütre vanasse hälli, mis seisis köögi nurgas. Selles oli omal ajal maganud Martini isa ja hiljem Martin.

Alexandra läks tagasi Adami juurde ja võttis ta sülle. Martin kummardus ja suudles naist suule.

„Kuidas läks?” küsis Alexandra.

Hääletoonist tajus Martin naise ärevust. Ta astus külmiku juurde.

„Õlut tahad?”

„Hea meelega,” vastas Alexandra. „Telekas öeldi, et õlu on rinnaga toitmise ajal jube kasulik.”

„Tõsi või?” küsis Martin imestunult.

„Nojah, võib muidugi olla, et ma sain ma valesti aru,” ütles Alexandra süütu näoga.

Martin kallas kaks suurt klaasi vahutavat porterit täis, asetas ühe naise ette lauale ja istus tema vastu toolile. Ta vaatas aknast välja, silmitses punakat õhtuvalgust, mis tasapisi taevast läitis. Olgugi et Alexandra toon oli naljatlev, tajus Martin, kui pingsalt naine tema vastust ootab.