Читать книгу Komtuuri tapmine онлайн

18 страница из 84

Umbes kahe nädalaga oli mul portree valmis (ehkki see võtab kuid, enne kui värv lõplikult kuivab). Seega oli minu jaoks vajalik mitte niivõrd inimene ise kui värske mälupilt temast, täiesti lihtlabane kolmemõõtmeline mälupilt (inimese enda kohalolu on maali valmimise juures pigem isegi segav faktor). Selle mälupildi üle kandmisest lõuendile mulle piisas. Mind oli õnnistatud kaasasündinud suurepärase visuaalse mäluga. See anne, mida võiks isegi pidada eriliseks oskuseks, oli minu kui professionaalse portretisti jaoks üsna tõhus relv.

Sellise töö juures on oluline, et sa oled kasvõi natuke kiindunud oma klienti. Seepärast püüdsin ma umbes tunniajase kohtumise käigus avastada portreteeritavas nii palju kui võimalik midagi sellist, mis mu hinge puudutas. Loomulikult on neid, kellega see ei õnnestu. Sest oli neidki, kellega ei tahaks enam hiljem kunagi suhelda. Aga sellistes „külalistes”, kellega viibid teatud kohas koos vaid lühikest aega, ei ole teab mis raske leida paari meeldivat omadust. Kui piisavalt sügavale tungida, leiab igas inimeses midagi kirgast. Minu ülesanne on see avastada, ja kui see esialgu jääbki pilgu eest varjatuks (sageli on see nii), siis tuleb see välja tuua. Sest niiviisi kandub see tunnetus iseenesest üle portreesse.