Читать книгу Komtuuri tapmine онлайн

23 страница из 84

„Mis uni see siis oli?”

Ta raputas pead. „Anna andeks, aga ma ei saa seda sulle öelda.”

„Sest unenägu on isiklik asi?”

„Küllap vist.”

„Kas sa nägid mind selles unes?” küsisin ma.

„Ei, sind seal ei olnud. Seepärast ei saa ma öelda, et see oleks otseselt sinu süü.”

Võtsin igaks juhuks tema jutu kokku. Mul on vana harjumus teha teise inimese jutust kokkuvõte hetkel, kui ma ise midagi öelda ei oska (ilmselgelt ärritab selline harjumus sageli teist inimest).

„Nii et sa nägid paar päeva tagasi väga realistlikku und. Ja kui silmad avasid, oli sul selge, et sa ei saa enam minuga koos elada. Aga unenäo sisu sa mulle avaldada ei saa, sest see on isiklik asi. Kas nii?”

Ta noogutas. „Just nii.”

„Kuid see ei selgita ju midagi.”

Ta pani mõlemad käed lauale ja vaatas enda ees olevasse kohvitassi, justkui oleks seal hulpinud mingi tähendusrikas märk, mida ta üritas tõlgendada. Tema näoilmest võis välja lugeda, et selle ende sõnum oli üsna sümboolne ja mitmetähenduslik.

Unenäod on mu naise jaoks alati tähtsad olnud. Ta toimis üsna sageli unenägude järgi ja muutis nendele vastavalt oma otsuseid. Aga olgu unenäod kui olulised tahes, ei tähenda see ju kohe, et ühe ereda unenäo tõttu tuleks kuue aasta pikkune abielu ära nullida.