Читать книгу Komtuuri tapmine онлайн

29 страница из 84

Kui ma kortermaja alusest parklast välja sõitsin, sadas ikka veel hääletult märtsikuu jahedat vihma. Peugeot kojamehed krigisesid, nagu mingi vanamees köhiks kähedal häälel.

Kuna mul ei olnud aimugi, kuhu minna, siis tiirutasin mõnda aega niisama linnas ringi. Sõitsin üle Nishi-Azabu ristmiku ja edasi mööda Gaieni tänavat Aoyama poole, Aoyama Sanchōmelt pöörasin paremale Akasaka peale ning veel mõne käänaku järel leidsin end lõpuks Yotsuyast. Tegin silma jäänud bensiinijaamas peatuse ja panin paagi täis. Seejärel lasin õlitaset ja rehvirõhku kontrollida ning klaasipesuvedelikku lisada. Sest mul võis ees seista pikk sõit, võib-olla koguni Kuule välja.

Maksin krediitkaardiga ja keerasin maanteele tagasi. Vihmasel pühapäevaõhtul oli tee üsna tühi. Keerasin raadio Tōkyō FM-i kanalile, kuid sealt tuli vaid mõttetut pläma. Inimeste hääled olid minu jaoks liialt kriiskavad. CD-mängijas oli Sheryl Crow esimene album. Kuulasin sellelt kolm pala ja panin siis sellegi kinni.

Ühel hetkel märkasin, et sõidan mööda Mejiro tänavat. Kulus tükk aega, enne kui aru sain, et sõidan Wasedast Nerima poole. Kuna vaikus muutus väljakannatamatuks, lülitasin CD-mängija uuesti sisse, kuulasin veel paar Sheryl Crow laulu ja panin selle siis uuesti kinni. Vaikus oli liiga vaikne, muusika jälle liialt vali. Kuid vaikus tundus talutavam. Ainsad helid, mis mu kõrvu jõudsid, olid kojameeste krigin ja rehvide lõputu sahin märjal teel.