Читать книгу Avameelselt köögist ehk seiklused kulinaarses allmaailmas онлайн

16 страница из 32

Vienne’is olid asjad teisiti.

Nad peatasid läikiva Roveri paljulubavalt La Pyramide’i nime kandva restorani parkimisplatsil, ulatasid meile ilmselt salamisi varutud pataka Tintine… ja jätsid meid autosse!

See oli ränk löök. Jäime väikevennaga autosse enamaks kui kolmeks tunniks, mis oli kahele õnnetule, niigi tüdinud jõnglasele terve igavik. Jõudsin pikalt mõtiskleda: mis on nende seinte vahel nii erilist? Ma teadsin, et nad olid läinud sööma. Ning et käimas oli Midagi Suurt – isegi juhmi üheksa-aastasena olin ma märganud närvilist ootust, elevust, peaaegu hardust, millega vanemad olid selle tunni lähenemisse suhtunud. Ning Vichyssoise oli mul veel värskelt meeles. Nagu selgus, võis toit olla tähtis. Toit võis olla sündmus. Toidul olid saladused.

Nüüd ma muidugi tean, et isegi 1966. aastal oli La Pyramide kulinaarse universumi keskus. Bocuse, Troisgros, kõik arvestatavad kokad olid legendaarse ja hirmuäratava omaniku Ferdinand Pointi alluvuses seal töötanud. Point oli tollase kulinaaria suurmeister ja La Pyramide oli toiduaustajate Meka. Mu innukalt frankofiilsed vanemad olid seal palverännakul. Mingil kombel jõudis see minu tühja pealuusse kohale juba siis, kuuma seisva auto tagaistmel.